Vaheta teksti suurus:

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (SAK-id) pakuvad 24/7 abi inimestele, kes on kogenud seksuaalvägivalda viimase seitsme päeva jooksul. Tule üksi või saatjaga, ükskõik mis kell ja ilma saatekirjata ning sa ei pea selleks pöörduma politseisse. Oled oodatud ka siis, kui Sa ei mäleta, mis Sinuga juhtus.

Kriisiabikeskuses:

  • kuulatakse Sind ära, toetatakse ja nõustatakse;
  • vaadatakse Sind soovi korral läbi ja kogutakse tõendid;
  • kaitstakse võimaliku raseduse eest;
  • pakutakse ennetavat ravi HI-viiruse ja B-hepatiidi vastu;
  • toetatakse Sind, kui soovid pöörduda politseisse.

Pärast esmase abi andmist kutsume Sind tagasi, et saaksid jagada oma tundeid, saada abi igapäevarütmi taastamisel ja mõista, mis juhtus. Kontrollime Su füüsilist ja vaimset tervist ning aitame Sul vajadusel pöörduda psühholoogi või mõne teise eriala spetsialisti juurde. Vahel vajavad nõustamist ka Sinu lähedased, et mõista, kuidas Sulle paremini toeks olla, et toetada Sinu paranemist.

Uuringud ja ravi on Sulle tasuta. Loe lähemalt ka toimetuleku kohta pärast seksuaalvägivalda.

ABI RASEDUSE ÄRAHOIDMISEL

Kui seksuaalvägivalla tagajärjel on oht rasestumiseks, siis pakume abi raseduse ärahoidmisel. Selleks on kasutusel kaks võimalust: SOS-pillid ja kohene emakasisese vahendi paigaldamine. SOS-pillid vähendavad rasestumise riski, kui neid võtta kolme–viie päeva jooksul pärast juhtunut. Mida varem SOS-pille võtta, seda tõhusamad need on. Saame anda Sulle tasuta SOS-pillid. Vasega emakasisendi vahendi paigaldamine (samuti tasuta) viie ööpäeva jooksul pärast juhtunut hoiab rasestumise tõhusalt ära. Arst pakub nõustamise käigus välja Sinu jaoks parima võimaluse.

SUGUHAIGUSTE TESTIMINE

Seksuaalvägivalla käigus on oht nakatuda seksuaalsel teel levivatesse haigustesse. Anname nõu, kuidas ja millal on otstarbekas ennast suguhaiguste suhtes testida ja kas võiksid vajada ennetavat ravi. Testida saab klamüdioosi, gonorröa, trihhomonoosi suhtes: selleks kogutakse läbivaatuse käigus vatipulgaga eritist kas neelust, tupest või pärakust. Samu analüüse on võimalik määrata ka uriinist. HIV, süüfilise ja B-hepatiidi testimiseks võetakse Sinu nõusolekul vereproov. Testida on vaja korduvalt ja selles osas nõustab Sind arst.

Mõnel juhul on vajalik HIV kontaktijärgne ravi, mis vähendab tõenäosust haigestuda HIVsse. Arst aitab Sul otsustada, kas vajad seda. Ravi tuleb alustada esimese kolme ööpäeva jooksul ja arst suunab Sind ravi toetamiseks ja jälgimiseks nakkushaiguste arsti vastuvõtule. Ravi kestab 28 päeva.  

Kui oled B-hepatiidi suhtes vaktsineerimata ja arsti hinnangul vajad seda, siis tuleb vaktsineerimisega alustada esimesel võimalusel (hiljemalt 6 nädala jooksul) – selleks suunatakse Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule.

Uuringud ja ravi on Sulle tasuta.

JÄTKUTUGI

Meie nõustajad on saanud seksuaalvägivalla üleelanu aitamiseks eriettevalmistuse. Võid tunda tundeid, mida pole eales varem kogenud, tunda haavatavust, hirmu ja üksildust. Sellised reaktsioonid on täiesti loomulikud. Võid soovida oma tundeid jagada kellegagi, kes Sind mõistab.

Pärast esmase abi andmist kutsume Sind uuesti naistearsti juurde, et saaksid jagada oma tundeid, saada abi igapäevarütmi taastamiseks ja mõista, mis juhtus. Vajadusel aitab naistearst Sul pöörduda psühholoogi või mõne teise eriala spetsialisti vastuvõtule. Tihti vajavad nõustamist ka Sinu lähedased, et mõista, kuidas Sulle paremini toeks olla. Sulle pakutakse võimalust käia regulaarselt mingi aja vältel ja Sulle sobival ajal psühholoogilisel nõustamisel. Isegi kui alguses tundub nõustamisvisiitidel käimine Sulle vastumeelne, võid aja jooksul avastada, et nõustamisest on üha enam abi ning et see toetab Sinu paranemist.

TUGI POLITSEISSE PÖÖRDUMISEL

Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, samuti see, kas teed seda nüüd või – isegi aastaid – hiljem. Politsei abil asjadele ametlikku käiku andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Kindlasti pöördu koheselt politseisse, kui Sinu või kellegi teise elu ja tervis on ohus.

Esmase abi järele pöördudes annab Sulle arst nõu selle kohta, kuidas politseisse pöörduda ja kuidas seal menetlustoiminguid läbi viiakse. Võta politseisse minnes kaasa lähedane inimene, keda usaldad. Küsi nõu, kust saada juriidilist nõustamist ja abi. Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad Sind aidata ka ohvriabitöötajad ja naiste varjupaigad

Pöörduda võib ööpäevaringselt otse seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse või minna esmalt politseisse, kes seejärel toimetab Sind esmase abi järele haiglasse. On võimalik, et saad soovituse pöördumiseks oma perearstilt või muult spetsialistilt. Sul on õigus saada esmalt abi ja siis otsustada, kas ja millal politseisse pöörduda.

Kuhu pöörduda?

  • Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku erakorraline vastuvõtt, Sõle 23, Tallinn
    Vastuvõtutoa tel 5342 4724
    Vaata lähemalt

  • Ida-Viru keskhaigla, Ilmajaama 12, Kohtla-Järve, sisenemine EMO kaudu
    Günekoloogia osakonna valveõde tel 331 1041
    Vaata lähemalt

  • Pärnu haigla, Ristiku 1, Pärnu, sisenemine EMO kaudu
    Valvegünekoloog tel 447 3505
    Vaata lähemalt

  • Tartu Ülikooli kliinikum, L. Puusepa 8, Tartu, sisenemine EMO kaudu
    Günekoloogia osakonna valveõde tel 731 9954
    Vaata lähemalt

Peida veebileht kiiresti