Vaheta teksti suurus:

Kohtinguvägivald

Kohtinguvägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald suhtes olevate inimeste vahel, kes ei ela koos. Tegemist võib olla ka vägivallaga, mis toimub äsja tutvunud inimeste vahel, näiteks peol, õues vm.

On mõned ohumärgid, mis annavad Sulle aimu, et Sinu suhtega pole kõik korras:

  • Ta käitub ebameeldivalt ning põhjendab seda armastusega Sinu vastu. Hiljem ta vabandab, toob lilli ja avaldab armastust. Ta lubab, et seda ei juhtu enam kunagi, ometi kõik kordub. Ta veenab Sind, et kõik oli Sinu süü, või süüdistab kõiki teisi.
  • Ta on armukade ega soovi, et veedaksid aega sõprade või perega. Ta kontrollib kõike – kuhu lähed, mida teed, kellega oled ja mida seljas kannad. Ta jälitab Sind. Ta ei taha, et käiksid väljas, vastaksid kõnedele või chat’iksid kellegagi. Ta teab või tahab teada Sinu postkasti ja sotsiaalmeedia salasõnu. Ta väidab, et tahab olla Sinu seltsis iga sekund. Ta võib ähvardada ennast tappa.
  • Ta on vägivaldne, karjub Sinu peale, solvab Sind, lööb, mõnitab või alandab. Ta ei arvesta Sinu arvamuse ega tunnetega. Ainult temal on õigus ning ta ei aktsepteeri, kui ütled talle ei. Ta võib levitada Sinu kohta kuulujutte. Ta loobib ja lõhub asju. Ta ähvardab Sind: “Kui sa ei tee, nagu ma ütlen, siis…” Sa tunned tema ees hirmu.
  • Vägivaldne kohtingupartner võib Sind  kaasata ebaseaduslikku tegevusse, näiteks pakkuda Sulle või tarvitada koos Sinuga alkoholi, kui oled veel alaealine, või narkootikume. Seejärel võib ta Sinu kallal toime panna kuriteo ning hiljem hirmutada, et kui pöördud politseisse, karistatakse hoopis Sind. See ei vasta tõele!

Seda kõike nimetatakse vägivallaks. Sageli lisandub vaimsele vägivallale füüsiline. Inimesed ei muutu vägivaldseks üleöö. Vägivald avaldub ohumärkidena käitumisest juba varem, vahel isegi esimesel kohtumisel – õpi neid märke ära tundma!

Paljud vägivallateod jäävad varjatuks, sest inimesed ei julge neist häbi või hirmu tõttu teada anda. Samuti kardavad inimesed sageli, et neid ei usuta. Ent vägivaldsus ei kao. Vägivallal on tavaks korduda ja muutuda (elu)ohtlikuks.

Mida teha, kui arvad, et Sinu partner on vägivaldne?

  • Räägi oma murest parimale sõbrale või inimesele, keda väga usaldad.
  • Otsi abi organisatsioonidest või ühendustest, kes oskavad sind aidata, näiteks politseist numbrilt 112, ohvriabi kriisitelefonilt 116 006, naiste tugikeskustest ja toimepanijate tugiliinilt 6 606 077.
  • Kui otsustad partneri maha jätta, siis mõtle iga samm hoolikalt läbi – mida sa teed, kui ta järgmine kord sulle helistab, te kokku saate, ta sinu ukse taha ilmub jne. Väljenda end võimalusel konkreetselt ja hoidu pikematest selgitustest. Kui partner jätkab Sinuga häirival moel ühenduse võtmist, teata talle uuesti kirjalikult, et ei soovi temaga suhelda. Kui häirimine jätkub, võid Sa alati pöörduda politseisse ja teha teate ahistava jälitamise kohta.
  • Arvesta, et vägivallatseja võib teha kõik, et Sind tagasi võita. Ometi ei tähenda see, et vägivaldsus kaoks – hiljem kordub kõik uuesti ja vägivald läheb ainult suuremaks.

Ära usu, et kõik on sinu süü. Vägivallatseja vastutab oma käitumise eest ise. Sina ei suuda teda muuta ning vägivallatsejat saavad aidata vaid spetsialist ja tema ise.

Kuidas aidata, kui arvad, et su sõber kannatab kohtinguvägivalla all?

KUULA. Kui sõber räägib Sulle oma suhtest, siis kuula teda tähelepanelikult. Nii saad teada, kas ja kuidas tema suhe toimib ning kuidas see Sinu sõbrale mõjub. Usu sõpra, ära süüdista teda ega mõista hukka.

NÄITA, ET MURETSED. Kui Sul on tunne, et sõbra paarisuhtes on midagi valesti, siis ütle seda sõbrale – nii hoolid sõbra elust, tervisest ja tulevikust.

TOETA. Ole sõbrale toeks ja aita tal vajadusel abi otsida. Küsi, kuidas saad talle abiks olla. Püüa jääda oma sõbra kõrvale ka siis, kui ta ütleb, et ei soovi Sinu abi. Hoidu tõrjumisel solvumast.

JULGUSTA. Julge abi otsida, kui Sinu sõber on masenduses ja kurb. Pöördu tema vanemate, psühholoogi või mõne abistava ühenduse poole.

OTSI ABI. Räägi kahtlustest sõbra suhte kohta neile, keda Sa usaldad. Otsi abi ühendustest, kes oskavad Sind või Su sõpra aidata.

Leia abi!

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006 on 24/7 valmis Sind ära kuulama ning nõu ja jõuga abiks olema. Meiega saab suhelda ka veebivestluses lehel www.palunabi.ee. Hädaolukorras helista hädaabinumbrile 112.

Peida veebileht kiiresti