Vastavalt Sotsiaalministri 24.septembri 2019.a määrusele nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, peab vee-ettevõtjal olema joogivee kvaliteedi kontrolli kava, kui vett võetakse >10 m3/ööpäevas või kui vett töödeldakse. Kavas sätestatakse proovivõtukohad ning tava- ja süvakontrolli sagedus.

 

Alljärgnevalt on toodud meie tegevuspiirkondade joogiveest võetud veeproovide analüüside tulemused viimasel aastal:

Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri vastuvõetud määruses nr.82 31.juulist 2001.a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks.  

 

Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud makroelemendid, mistõttu puudub joogivees kareduse jaoks piirnorm. Samas on vee karedus probleemiks tehnilistele seadmetele nn. katlakivi näol. Katlakivi sadestub vee kuumutamisel veega kokkupuutuvate seadmete pindadele. Seega, mis on hea inimesele, ei pruugi sobida tehnikale ja vastupidi.

Vesi üldkaredusega kuni 3,5 mg-ekv/l on pehme vesi. Vesi üldkaredusega 3,5-7 mg-ekv/l on keskmise karedusega ja vesi üldkaredusega 7-10 mg-ekv/l on kare vesi. Eestis on maapõuest ammutatud joogivesi kare - elame ju paesel pinnal ning seesama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Eestis on joogivesi enamasti optimaalse üldkaredusega (4-8 mg-ekv/l). Valga linna joogivee üldkaredus on 4,7 mg-ekv/l.